Rohke fosfor ja vähene kaltsium tähendab omakorda puudulikku kaltsium/fosfori suhet, mis toob omakorda kaasa kõrvalkilpnäärme funktsiooni häirumise. Kui organism saab pidevalt vähem kaltsiumi ja rohkelt fosforit, hakatakse luudest kaltsiumi organismi imendama, et saavutada ideaalne tasakaal kahe mineraalaine vahel. Tulemuseks on luude hõrenemine, lonkamine ja mõnikord lausa spontaansed luumurrud.

Kanafilee on kassidele suurepärane vahepala või „pidupäeva söök“ ning võiks moodustada päevasest tarbitavast kalorite hulgast 10-15%.

Ainult kana baasil söötmisel peaks silmas pidama, et kanakintsuliha sisaldab rohkem vajalikku tauriini ja rasva ning ka seda tuleks tasakaalustada kaltsiumi- ja vitamiiniallikaga.

Kas toores on parem? Liha seeduvuse seisukohast pole see väga oluline, sest nii toores kui ka kuumutatud liha seeduvad ühtviisi hästi. Toores kanafilees võib siiski esineda ohuallikaid – kanafilee võib olla saastunud salmonella- ja/või kampülobakteritega. Mõlemad bakterid võivad kassidel esile kutsuda seedehäireid ja olla ka potentsiaalseks ohuks teistele pereliikmetele (eriti nõrgema immuunsüsteemiga pereliikmetele). Isegi kui kassidel endil ei teki terviseprobleeme, võivad nad muutuda salmonella bakterikandjateks. Seetõttu on mõistlik alati kanafileed eelnevalt kuumutada ja järgida liivakasti puhastamisel mõistlikke hügieenireegleid.